Eksperimendisoovitused 

31. mai 2010 Kus lennuk asub?
Lennuk on kõrgel ja kaugel ning ta lendab kiiresti. Heli levib jääva, lõpliku kiirusega. Sellest tuleneb, et lennuk on juba kaugel, kui tema helijälg meieni jõuab. Tutvume selle nähtusega simulatsioonis.
31. mai 2010 Valguse spektri liitumine
Me teame, et valget valgust on võimalik jagada värvilisteks komponentideks, spektriks. Selles eksperimendis on seda tehtud. Pärast liidame erinevad värvuskomponendid uuesti valgeks valguseks.
31. mai 2010 Värvid seebikilel
Seebimulle oleme kõik näinud. Järele mõeldes tuleb ka meelde, et need küütlevad vikerkaarevärvides. Selles eksperimendis vaatame selle eksperimendi üle ja paneme tähele veel üht efekti.
31. mai 2010 Röntgenkiirte toime
Vaatame eksperimendis, kuidas röntgenkiirgus neeldub erinevates ainetes erinevalt.
25. veebr. 2010 Beeta-lagunemine
Lisaks alfa-lagunemisele on olemas ka beeta-lagunemine, kus lagunemise tulemusena eraldub elektron või positron.
24. veebr. 2010 Tuumade lõhustumine
Selles simulatsioonis saad teada, mismoodi lõhustub uraani tuum, kuidas käib ahelreaktsioon ning mis toimub tuumareaktori sees.
24. veebr. 2010 Värvuste nägemine
Selles simulatsioonis on võimalik järele proovida kolme värvi segamist ning uurida, kuidas töötab valgusfilter erinevate valgusallikate valguses.
24. veebr. 2010 Gaaslahenduslambid
Selles simulatsioonis saad teada, kuidas seletatakse gaaslahenduslampide (nn päevavalguslambid) tööd.
24. veebr. 2010 Foto-elektriline efekt
Simulatsioon annab võimaluse foto-elektrilise efekti põhiolemust tundma õppida.
24. veebr. 2010 Alfa-lagunemine
Kuidas toimub alfa-lagunemine?
30. jaan. 2010 Nõguslääts: kiirte hajumine
Nõguslääts hajutab sellele langenud kiiri. Veendume selles.
30. jaan. 2010 Newtoni rõngad: läbiv valgus
Selgub, et Newtoni rõngad läbivas ja peegeldunud valguses justkui täiendavad üksteist - kus ühel on miinimum seal on teisel maksimum.
30. jaan. 2010 Newtoni rõngad: tutvustus, peegeldunud valgus
Läbi kumera ja tasapinnalise klaasplaadi vahele tekkiva valgust juhtides tekib huvitav valgusnähtus - Newtoni rõngad. Vaatame seda eksperimenti.
30. jaan. 2010 Ühe pilu difraktsioon (erinevate ava laiustega)
Eksperimendis näitame, et teatud tingimustes valgus kaldub kõrvale sirgjoonelisest levimist.
30. jaan. 2010 Kumerläätse fookuskauguse sõltuvus läätse pindade kumerusest
Selgub, et läätse fookus on läätsele seda lähemal, mida kumeramad on läätse pinnad.
07. jaan. 2010 Vesiniku aatomi mudel klassikalises ja kvantteoorias
Selle simulatsiooni abil saab endale paremini selgeks teha, kuidas ikkagi kirjeldatakse vesiniku aatomit erinevate füüsikaliste mudelite abil.
07. jaan. 2010 Kuidas töötab laser
Laser on kahtlemata suurepärane leiutis. Samas ei kohta just tihti inimest, kes ka teaks, kuidas laser töötab või misasi see selline üleüldse on. Võtke uurida!
06. jaan. 2010 Päikesesüsteemi mudel
Kuidas maa käib ümber päikese ja kuu ümber maa.
30. dets. 2009 Läätse kujutised
Läätse tekitatud kujutised on optika põhiteadmine. Siit leiab asja uurimiseks arvutisimulatsiooni.
13. dets. 2009 Õhuatomaat paneb palli tantsima
Bernoulli palli oleme me ikka näinud. Aga loodusseaduseid on võimalik ka arvutile õpetada nii, et nad lõpuks ka inimesest osavamaks muutuvad.
27. nov. 2009 Valguse täielik peegeldumine
Vaatleme kuidas sõltub peegeldunud ja murdunud valguse intensiivsus valguse langemisnurgast valguse üleminekul klaasist õhku.
27. nov. 2009 Femtoimpulsi difraktsioon aval
Kui laserimpulss läheb läbi ümmarguse ava, siis võib jälgida huvitavat difraktsiooninähtust.
14. nov. 2009 Kuidas teha hologramme, mida saab puudutada
Teadagi -  valgust puudutada ei saa. Aga kindlasti on võimalik ehitada masinaid, mis loovad kooskõlas hologrammi käitumisega puute vms aistinguid.
09. nov. 2009 Kuidas lennukeid lendama õpetati
Õhust raskemad lennumasinad ei sündinud üleöö. Nende konstrueerimine ei olnud ka teab-mis lihtne ülesanne. Paljud ebaõnnestusid. Õnneks filmikaamerad neil aegadel juba töötasid päris korralikult.
31. okt. 2009 Raketi mootor töötab ka vee all
Öeldakse, et põlemiseks on vaja hapnikku. Aga raketi mootori põlemise komponendid on kütuse sees olemas. Järeldus - selline mootor saab põleda ka vee all. Tõestust näeb selles videos.
31. okt. 2009 Kuidas ei saa rakettautot ehitada
Veel üks Täpe-tulemus - katsetus valesti ehitatud rakettautoga. Tõuge on, kiirendus tekib, aga protsess on kuidagi juhitamatu. Mis valesti läks?
31. okt. 2009 Mida pudelirakett näeb, vol 2
Täpel proovisime ... ikka seesama pudeliraketilt filmimise asi. Näide nr 2 ...
30. okt. 2009 Mida pudelirakett näeb, vol 1
Täpel proovisime veepudeliraketi külge kinnitatud videokaameraga kõrgeid vaateid filmida. Üks näide selle tegevuse tulemustest ... aeglustatuna.
14. juuni 2009 Van de Graaf: juuksed püsti
Eriti pikkade juustega tehtud Van de Graafi eksperiment. Harilikult tulemus nii hea ei ole.
05. juuni 2009 Müomeeter lööb lihast
Kuidas saada teada, kas lihased on pinges või mitte? Selgub, et seda saab teha umbes samamoodi, kui näiteks puu kuivus selgub sellest, kas ja kuidas ta "kõliseb". Või nagu karastatud teras heliseb hoopis teisiti, kui karastamata teras.
06. mai 2009 Mehaanika liivakast arvutis
Asjad kukuvad, lähevad katki, põrkavad, ujuvad just nagu päriseluski. Täiitsa vahva mänguasi. Täitsa vahva õppeprogramm.
06. veebr. 2009 Helilained ja heli spekter arvutiekraanil
Helisignaale saab arvutiga kergesti uurida, kui Sul on mikrofon ja sobilik tarkvara. Siitkaudu on Sul võimalik selline programm alla laadida.
04. veebr. 2009 Bohri teooria kirjeldab vesiniku aatomit
Lihtsaim aatom ja lihtsaim mudel kvantmehaanikas.
21. jaan. 2009 Tee ise filmitopsirakett
20. jaan. 2009 Tee ise hambaharjast robot
20. jaan. 2009 Hõljukite valmistamine
09. jaan. 2009 Kuidas tekib vikerkaar
Kuidas tekib vikerkaar? Aga topelvikerkaar? Tüüpilised seletused jätavad siin paljugi lahtiseks.
29. dets. 2008 Keerisepudel
29. dets. 2008 Teeme ise elektrimootori, ilma magnetiteta
29. dets. 2008 Teeme ise elektrimootori
21. dets. 2008 Kvantmehaanika ühes dimensioonis
Selles simulatsioonis visualiseeritakse üht kõige lihtsamat ülesannet kvantmehaanikas - ühedimensionaalset osakest potentsiaaliaugus. Aga võib vist nii väita, et kui saada aru sellest lihtsast ülesandest, siis ei valmista ka kogu ülejäänud kvantmehaanika enam ületamatut raskust.
15. dets. 2008 Gaaside kineetilise teooria simulatsioon
Missuguste seaduspärasuste järgi liiguvad molekulid gaasides? Seda kirjeldab gaaside kineetiline teooria, mille uurimiseks on tehtud see simulatsioon siin.
09. dets. 2008 Teeme ise: Õhupallikitarr
01. dets. 2008 Teeme ise kuumaõhupalli
01. dets. 2008 Teeme ise elektrikitarri
19. okt. 2008 Akustiline levitatsioon: tilgad õhus
Ultraheli, väga vali ultraheli. Sedavõrd vali, et protsessid on mittelineaarsed. Tilgad selle sees ... ei kuku alla.
18. okt. 2008 Akustiline levitatsioon
Video autorid väidavad, et selles pleksiklaasist kastis luuakse kolme kõlari abil resonantne olukord, kus kasti keskel on mingis ruumalas alarõhk võrreldes ülejäänud kasti ruumalaga. Igal juhul on videost näha, et mõningad kerged esemed leviteerivad selles kastis ...
17. okt. 2008 Kuidas saada justkui-hologramme: pöörlev peegel
Sellel videol demonstreeritakse seadet, kus tekib ruumiline kuju, mida saab igast küljest vaadata. Kuidas? Selleks pannakse pöörlema peegel ning peeglile proitseeritakse pilt selliselt, et igasse suunda näidatakse just seda pilti, mida sealtpoolt nägema peaks. Justkui lihtne? Peaks proovima järgi teha?
16. okt. 2008 Üks tõeliselt 3D kujutist tekitav seade
Kui ausalt tunnistada, siis FYYSIKA.EE tegijad ei tea, kuidas selles videos näha olev seade töötab. Aga me uurime järele ja anname teada ...
15. okt. 2008 Jäiga varda võnkumiste simulatsioon
Selles simulatsioonis saate uurida, kuidas võib võnkuda üks jäik varras. Selleks saate üht sellist painutada ning siis tulemust vaadata/kuulata.
14. okt. 2008 Kuidas elekter purke purustab
On paar keerdu traati ning plekkpurk seal sees. Laseme läbi traadikeerdude väga tugeva voolu. See tekitab voolu ka plekkpurgis. Kui on kaks voolu, siis neid kandvatele elektrijuhtidele mõjub jõud, seda tugevam, mida tugevamad on voolud. Nii me lömastamegi selle purgi.
13. okt. 2008 CO2: leek on pooleks
Te ju teate, et osade tulekustutite sees on süsinikdioksiid. Ehk teate ka, et selle gaasi peal saab seebimulle "hõljutada".  Aga hoopis veider on pilt siis, kui CO2 sisse tulemasin pista, ettevaatlikult, et pool leeki oleks sees, pool väljas.
12. okt. 2008 Meie oma ioonmootor
Mis ta siis ära ei ole ... võtame ühe kõrgepingeallika, veidikene balsapuud, veidi fooliumi, tükike traati ...
11. okt. 2008 Kuidas näha kosmilist kiirgust?
Kui te arvate, et elementaarosakesi võib jälgida vaid väga kallites seadmetes kusagil välismaal, siis muidugi ei ole see nii. Võib jälgida ka kodukamaral, isegi palja silmaga.
13. sept. 2008 Elektrostaatika simulatsioon
Selles simulatsioonis saate uurida elektrostaatika erinevaid aspekte.
12. sept. 2008 Digitaalsete filtrite simulatsioon
Selles simulatsioonis saate vaadata ja kuulata, kuidas töötab digitaalne filter.
11. sept. 2008 Fourier' ridade simulatsioon
Selles simulatsioonis saab proovida, kuidas peaaegu suvalise kujuga (heli)võnkumisi saab modelleerida sinusoidaalsete võnkumiste kaalutud summana.
10. sept. 2008 Ümmarguse membraani võnkumine
Selles simulatsioonis saab uurida ümmarguse membraani võnkumisi, kas siis käivitades sellise membraani erinevaid võnkemoode või lihtsalt membraani sikutades või toksides.
09. sept. 2008 Koormistega nööri võnkumise simulatsioon
Selles simulatsioonis saame vaadata, kuidas võngub koormistega nöör, kui seda kas sikutada või algasendis suvalise kuju järgi vormida. Muuta saab väga erinevaid parameetreid.
08. sept. 2008 Seotud võnkumiste simulatsioon
Selles simulatsioonis näeme, kuidas omavahel vedrulaadsete ühendustega seotud raskused tasakaaluasendi ümber võnguvad. Niisuguseid võnkumisi võime ette kujutada kristallvõrede sõlmedes, kui kristalli mõni aatom läheb üle ergastatud olekusse.
07. sept. 2008 Hiiglaslik õhukahur
Igaüks võib endale ehitada täpselt nii suuri mänguasju, kui tahab. Selles videos demonstreeritava õhukahuri tegemisel jääb ämbrist selgelt väheks, tünnist niisamuti. Aga tulemus on see-eest vägev. Meie igatahes proovime järele.
10. juuni 2008 Teeme ise hologrammi
Kui teil on käepärast kahe teravikuga sirkel ja tükk pleksiklaasi, siis saate endale teha hologrammi, st ruumilist infot sisaldava pildi. Siit saab täpsemalt teada.
09. juuni 2008 Kolmedimensionaalsete lainete simulatsioon
Aitab erinevaid laineid ruumis ette kujutada. Uurida saab interferentsi erinevate elementaarlainete vahel.
08. juuni 2008 Lainete levimine kahedimensionaalses ruumis
Difraktsioon, tsooniplaadid, hologrammid.
07. juuni 2008 Lainevann
Me oleme visanud kive vette ja vaadanud, kuidas veele tekivad lained ja kuidas need seal siis levivad. Laineid saab teha ja vaadata vannis, lombis, tassis ...  Selles simulatsioonis siin saab uurida väga paljusid erinevaid lainete levimise juhte. Difraktsioon, interferents, peegeldumine ...
06. aprill 2008 Teeme ise: Kõige suurem seebimull
Selle video autor väidab, et tema teebki maailma suurimaid seebimulle. On küll suured. Aga äkki katsetaks natuke ja teeks suuremaid? Või hoopis ilusamaid?
05. aprill 2008 Shuttle ületab helibarjääri
Ka kosmoselaev lendab atmosfääris heli kiirusele lähedastel kiirustel, võib sobiva õhuniiskuse korral tekkida omapärane pilv, nagu ka näha selles videos.
04. aprill 2008 F-18 - helist kiiremini
Kui lennuk lendab heli kiirusele lähedastel kiirustel, võib sobiva õhuniiskuse korral lennuki ümber tekkida omapärane pilv, nagu ka näha selles videos.
03. aprill 2008 Kandilise membraani võnkumine
Nelinurkse membraani võnkumist saab rehkendada. Seda ongi siin tehtud.
02. aprill 2008 Vabad pallid põrkavad kõrgemale
Raputamine ei pruugi misiganes nõu sisu maksimaalselt segamini ajada. Selgub, et mõnikord võib raputamise tagajärjed olla hoopis vastupidised.
01. aprill 2008 Elektromagnetiline viskemasin
Kui rauatükk satub magnetvälja, siis mõjub sellele magnetjõud. Kui rauatükile antakse võimalust, siis liigub see magnetvälja tekitaja poole ... ja jääb sinna kinni. Aga kui tahaksime magnetjõudu rauatüki viskamiseks kasutada?
31. märts 2008 Ülijuht magneti küljes
Ülijuhi kohal leviteerivaid magneteid võib näha paljudes videoeksperimentides. Aga siin näeme magnetit, mis "ripub" ülijuhi küljes sedavõrd kindlalt, et "pea alaspidi" keeramine loe talle midagi.
30. märts 2008 Poolik pudel kukub maha, kiirkaamera filmib
Me ei näe, mis tegelikult juhtub. Aga kui kasutame kiirkaamerat ...
29. märts 2008 Tühi pudel kukub maha, kiirkaamera filmib
Me ei näe, mis tegelikult juhtub. Aga kui kasutame kiirkaamerat ...
28. märts 2008 Helihark kiirkaameras
Selleks, et näha, kuidas helihark häält teeb peame kasutama kiirkaamerat. Kasutasime!
27. märts 2008 Maailma suurim Jacobi redel?
Jacobi redeliks nimetavad füüsikud suuri, ülespoole liikuvaid sädelahendusi tekitavat seadet. Aga kui tavaliselt mahub selline masin lauale, siis selles videos kasutatavad seadmed kindlasti ei mahuks.
26. märts 2008 Van de Graaf: pöörlev tiivik
Kui elektronid juhist lahkuvad toimub midagi analoogilist, kui siis, kui jõel paadist välja hüppame - Sina liigud ühes suunas, paat teises.
25. märts 2008 Plasmakõlar, ümmargune
Üks täitsa töötav plasmakõlari prototüüp, mis kindlasti on kõige ilusam, mis ma eales näinud olen.
24. märts 2008 Laulev küünal
Misajast küünlad laulavad? Ega laulagi, aga üks lahe füüsikaeksperiment annab sellel teemal ikkagi teha. Meil on vaja laulumasinat, raadiosageduspiirkonnas genereerivat kõrgepingeallikat ja loomulikult küünalt.
23. märts 2008 Kuidas mööblit joonistatakse
Vanasti võttis mees peitli ja höövli ning hakkas puud toksima. Nüüd on tehtud mitmesuguseid vahvaid masinaid, mis kunstnikumõtte realiseerumise potentsiaalselt pika ja piinarikka tee palju lühemaks teevad.
22. märts 2008 Relativistlik aeg
Valguse kiiruse lähedastel kiirustel liikuvatel kosmoselaevadel käivad kellad teisiti.
21. märts 2008 Gaaside isoprotsessid
Gaasidel on kolm põhilist termodünaamilist parameetrit - rõhk, ruumala ja temperatuur. Isoprotsessid on sellised gaasi parameetrite muutused, kus üks neist parameetritest jääb konstantseks. Uurime täpsemalt.
20. märts 2008 Valguse difraktsioon ühelt pilult
Kui asetada kiire teele kitsas pilu, siis pilu taga tekkiv valgusväli difrageerub seda laiemaks, mida kitsam on pilu.
19. märts 2008 Valguse interferents kaksikpilus
Kui valgustame kahte väga peenikest pilu (laseri)valgusega, siis pilude taga tekkiv valgusväli on kirjeldatav neilt kahelt pilult lähtuva valguse interferentsina.
18. märts 2008 Teleskoop
Selles simulatsioonis uurime telesoobi (täpsemalt Kepleri teleskoobi) töötamispõhimõtet.
17. märts 2008 Valguse peegeldumine ja murdumine, seletus Huygensi printsiibi abil
Peegeldumis- ja murdumisseadusest arusaamiseks peaks neid nähtusi uurima laineoptika lähenduses, kus valguse algkomponentideks on kiirte asemel tasalained. See simulatsioon annab selleks hea võimaluse.
16. märts 2008 Valguse peegeldumise ja murdumise simulatsioon
Kuidas käitub laserikiir, kui see satub kahe keskkonna eralduspiirile, näiteks vette või klaasi?
15. märts 2008 Elektromagnetlaine
Elektromagnetlained on ristlained. Kuidas seda endale ette kujutada? Saage tuttavaks, kõigi raadio-, valgus- jt elektromagnetlainete algkomponent: polariseeritud tasalaine.
14. märts 2008 Võnkering
Kuidas tekib kõige lihtsam elektromagnetiline võnkering?
13. märts 2008 Robotkoer jalutab
Üldiselt saavad looduse poolt konstrueeritud elukad oma jäsemetega hakkama paremini kui need, keda inimene on konstrueerinud. Siiski, inimese sees on üks iseloomuomadus, mis paljusid puudujääke kompenseerib - visadus.
12. märts 2008 Takistite, kondensaatorite ja induktiivpoolide lülitused
Kui üksteise külge ühendada mitu takistit, kondensaatorit ja pooli, mida näitaks siis voltmeeter ja ampermeeter?
11. märts 2008 Mõõtesild
Mõõtesillaga saab väga täpselt määrata takistite aktiivtakistuse väärtuseid. Kuidas? Sellest simulatsioonist saab teada.
10. märts 2008 Potentsiomeetri kasutamine
Potentsiomeetri abil on võimalik jagada vooluallika pinget.
09. märts 2008 Takistite ühendused
Simulatsioon paljude takistite ühendamisest vooluahelasse.
08. märts 2008 Ohmi seadus
Ohmi seaduse simulatsioon.
07. märts 2008 Generaator
Kuidas töötab elektrigeneraator? See arvutisimulatsioon seletab asja ära.
06. märts 2008 Alalisvoolumootor
Alalisvoolu mootori arvutisimulatsioon
05. märts 2008 Difusioon
Seda, et gaasid segunevad teame me kõik, kui oma igapäevase kogemuse üle veidi järele mõtleme. Sest lõhn, nii hea kui ka halb, ju levi toast tuppa, isegi linnast linna. Aga olete seda kunagi näinud? Ja millest difusiooni kiirus sõltub?
04. märts 2008 Viskoossus kolme joa näitel
Me laseme iga päev kraanist vett või valame midagi ühest anumast teise. Aga tavaliselt me ei näe või ei pane tähele, kuidas vedelike segunemine tegelikult toimub. Selle videos on kõrvuti asetatud väga tavaline ja väga teistmoodi valamine.
03. märts 2008 Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud
Arvutisimulatsioon magnetväljas paiknevale juhtmele mõjuva jõu kvalitatiivseks uurimiseks.
02. märts 2008 Vooluga sirgjuhtme magnetväli
Uurime, missugune näeb välja vooluga sirgjuhtme magnetväli.
01. märts 2008 Püsimagneti magnetväli
Missugune näeb välja sirge pösimagneti magnetväli. Arvutisimulatsioon.
29. veebr. 2008 Mida annab teha Tesla generaatoriga
Selles videos on kahte tüüpi asju, millest võiks aru saada - tuleks tähele panna, mida kõrgepinge teeb ja kuidas tegija end kaitseb. Nojah, tekib läbilöök ning mees ei saa viga, kuna on end elektrit juhtivasse mantlisse mässinud ... kuigi jah, oleme ausad, linnupuuri pähe panemine on üsna veider arusaamine ilusast riietumisest ...
28. veebr. 2008 Mehhaanilise energia jäävus
Kui te peaksite kunagi lennukist tohutu suure palli seljas alla kukkuma, siis on teil valida, kas püsida palli selja või lasta sellest lahti. Kuidas teie talitaksite?
27. veebr. 2008 Kahe ring- või keralaine interferents
Kui meil on kaks lainete punktallikat, olgu need siis helilained või misiganes sagedusega elektromagnetlained (valgus, raadiolained jne), kuidas toimub nende lainete liitumine.
26. veebr. 2008 Seisulaine (pikilaine)
Kuidas võiks endale ette kujutada helilainet torus või viles. Seisulaine pikilaine näitel.
25. veebr. 2008 Seisulaine (ristlaine)
Kui siduda kummipael seina külge ning seda siis otsast võngutada ja kui me ignoreerime gravitatsiooni, mis hakkaks toimuma?
24. veebr. 2008 Viskoossus kolme värvitilga näitel
Oleme kõik näinud, kuidas vees tekivad mullid. Mõned meist on ehk ka tähele pannud, et õlidest jms "paksemates" vedelikest on mulle palju keerulisem "välja saada". Aga kui on eriti paks, st eriti viskoosne vedelik? Siis võib mullidest lahti saamine osutuda naeruväärselt keeruliseks.
23. veebr. 2008 Kahe võnkumise summa
Olgu meil kaks üldjuhul erineva sagedusega sinusoidaalset võnkumist. Missuguse võnkumise saame , kui neid kaht liidame?
22. veebr. 2008 Sundvõnkumine (resonants)
Sundvõnkumine on siis, kui keha või selle osa nihutatakse välise jõu mõjul. Selliselt võnkuv keha võib panna võnkuma ka temaga seotud (vastastikmõjus oleva) teise keha (keskkonna). Kui aga juhtub, et nende kahe keha (keskkonna) võnkeperioodid on ühesugused, võib tekkida resonants.
21. veebr. 2008 Ühendatud pendlid
Kui kaks pendlit on üksteisega vedru abil ühendatud, hakkab ühe liikumine teisest sõltuma (ja vastupidi). Sellist süsteemi on õpetlik jälgida.
20. veebr. 2008 Doppleri efekti näide
Visuaalne simulatsioon Doppleri effektist. Kui auto sõidab kiiresti mööda, siis eemalduva auto hääl on justki madalam.
19. veebr. 2008 Vedrupendel
Kuidas sõltuvad vedrupendli võnkumisel raskuse kiirus, kiirendus, potentsiaalne ja kineetiline jõud pendli hälbest tasakaaluasendi suhtes?
17. veebr. 2008 Üleslükkejõud vedelikes
Kuidas mõjub kehadele vedelikes mõjuv üleslükkejõud vedeliku tihedusest ning keha parameetritest?
16. veebr. 2008 Kepleri teine seadus
Kuidas sõnastatakse Kepleri teine seadus? Mida sellega õigupoolest silmas peetakse?
15. veebr. 2008 Rakettmootor töötab
Selles videos katsetatakse üht rakettmootorit, millega saaks taevasse lasta ühe pisema raketi. Põlemist on võimalik jälgida kahest rakursist - külgvaates ja peegli vahendusel ka otsast.
14. veebr. 2008 Kepleri esimene seadus
Mis on Kepleri esimene seadus? Kuidas näevad välja Päikesesüsteemi planeetide orbiidid? Missugused võivad üleüldse planeetide orbiidid olla?
13. veebr. 2008 Karusselli mudel
Missugused jõud mõjuvad meile karussellil tiireldes? Kuidas need jõud sõltuvad karusselli pöörlemissagedusest, trossided pikkusest ja sõitja kaalust?
12. veebr. 2008 Ühtlane ringjooneline liikumine
Koordinaadid, kiirus, kiirendus ja jõud ühtlasel ringjoonelisel liikumisel.
11. veebr. 2008 Newtoni häll (impulsi jäävus)
Hästi tuntud kuulikeste põrkumise eksperiment (Newtons Cradle) simuleeritud, ideaalsel juhul.
10. veebr. 2008 Elastne ja mitteelastne põrge
Kui kaks vankrit, autot või misiganes keha põrkuvad võib rääkida kahest erijuhust - elastsest ja mitteelastsest põrkest. Kuidas muutuvad kehade kiirused, impulsid ja kineetilised energiad ühel ja teisel juhul?
09. veebr. 2008 Viskekeha liikumine
Kui kaugele lendab mürsk (või misiganes viskekeha) ning kuidas lennukaugus sõltub algkiirusest, algkiiruse suunast ning algkoordinaatidest. Kuidas on suunatud jõu, kiiruse ja kiirenduse vektorid ning kuidas muutuvad potentsiaalne ja kineetiline energia lennu kestel.
08. veebr. 2008 Newtoni teise seaduse demonstratsioon
Klots on kaldpinnal ning üle ploki on selle külge kinnitatud nöör, mille teises otsas on raskus. Kas ja kui kiiresti hakkab klots liikuma?
07. veebr. 2008 Kaldpind
Missugused jõud mõjuvad kaldpinnal liikuvale klotsile?
06. veebr. 2008 Jõumomentide tasakaal
Millal on kang tasakaalus ja millal ta ei ole seda. Proovi järgi, kas oled asjast õigesti aru saanud!
05. veebr. 2008 Plokksüsteemid
Jõud ja teepikkused plokksüsteemis.
28. jaan. 2008 Jõu lahutamine komponentideks
Öeldakse, et iga jõu saab esitada mingisuguste teises suunas levivate jõudude kaudu. Kuidas täpselt see käib?
27. jaan. 2008 Jõudude liitmine ja resultantjõu leidmine
Kuidas liita jõudusid, kui neid on palju ning kui nad mõjuvad erinevates suundades. Ehk siis kuhupoole ikkagi hakkab liikuma vanker kuulsas valmis luigest, vähist ja haugist.
26. jaan. 2008 Kolme jõu tasakaal
Jõuvektorite joonistamine kolme jõu tasakaalus.
25. jaan. 2008 Liikumine konstantse kiirendusega
Kuidas muutuvad koordinaat, kiirus ja kiirendus konstantse kiirendusega liikumises.
24. jaan. 2008 Kihiline vedelik
Moodustame kihilise vedeliku. Selleks valame läbipaistvasse klaasi erinevaid vedelikke järgmises järjekorras: 1. mesi 2. nõudepesuvahend 3. vesi (toiduvärviga värvitud) 4. toiduõli 5. piiritus (toiduvärviga värvitud) Valada tuleb ettevaatlikult, et pealmise kihi valamisel mitte alumisi kihte segi ajada. Tulemuseks saame vahva triibulise vedeliku.
23. dets. 2007 Limonaadi elektrijuhtivuse parandamine
Tutvununa erinevate imeliste juhtivusomadustega materjalidega nagu pool- ja ülijuhid, katsetab noor füüsikaentusiast kättesaadava aine elektrijuhtivust sõltumata selle agregaatolekust ja maitseomadustest. Katsest selgus, et limonaadi elektrijuhtivus paranes oluliselt, kui limonaadile lisati söögisoodat.
22. dets. 2007 Magnet hõljub ülijuhi kohal
Väike, aga tugev magnet hõljub vedela õhuga jahutatud kuubiku kohal. See kuubik on ülijuhtivast ainest - jahutamisel allapoole kriitilist temperatuuri muutub selle materjali elektritakistus nulliks.
21. dets. 2007 Energia jäävus
Rida sama massiga pallikesi on riputatud nöörile, millel nad saavad vabalt liikuda. Kui üks pallidest teiste vastu põrgatada, hakkab liikuma üks pallike rea teisest otsast. Kui põrgatada teiste vastu 2 palli, hakkavad rea teisest otsast liikuma samuti 2 jne.
20. dets. 2007 Kapillaarsus ületab raskusjõu
Vesi imbub ühest klaasist teise mööda majapidamispaberist keeratud "lonti". Miks hakkab muidu alati allapoole voolav vesi äkitselt üles klaasiserva poole ronima?
19. dets. 2007 Habemeajamise vaht vaakumis
Vaht pannakse tugevast klaasist kupli alla ja pumbatakse kupli alt õhk välja. Mida hõredamaks jääb õhk kupli all, seda suuremaks paisub vahutordike, kasvatades lõpuks oma ruumala mitmekümnekordseks.
18. dets. 2007 Hõljuvad mullid
Seebimullid on vahvad valmistada ja vaadata, ent lõhkevad ruttu. Kui tahame neid kauem imetleda, võime lihtsalt valmistada neile nähtamatu aseme.
17. dets. 2007 Magnetvedelik
Vedelik, mis magnetvälja mõjul võtab kummalisi kujusid.
16. dets. 2007 Vedel lämmastik ujumisbasseini
Kui visata ujumisbasseini pesukausitäis vedelat lämmastikku, tekib basseini kohale tõeline pilv.
15. dets. 2007 Maagiline liiv jääb vees kuivaks
On võimalik, et vesi ei imbu liiva sisse isegi siis, kui liiv on üleni veega kaetud. Mis imelik liiv see selline on ja kuidas seda tehakse?
14. dets. 2007 Seisulained veepinnal
Seisulained vibreerivas veeanumas moodustavad huvitavaid mustreid sõltuvalt vibratsiooni sagedusest.
17. sept. 2007 Elektrituul udus
Meil on praepann, veidi vett, kuiva jääd ja kõrgepingeallikas. Mida selle kraamiga peale hakata? Teeks õige tantsiva udu?
16. sept. 2007 Kuum jää
Kuidas teha vedelikku, mis näpu puudutuse peale "ära külmub"?
15. sept. 2007 HiTech graffiti
Alati ei pea seinu määrima. Saab ka nii, et ise rahul ja "vanad" ka. Ja saab suuremalt. Seinte peale joonistada. Vaja on laserit, projektorit ja spetsiaalset tarkvara.
14. sept. 2007 UV teater
Et mis kasu võiks olla füüsikast teatris?
13. sept. 2007 Fluorestseeruv hapukurk
Jah, hapukurk võib käituda nagu üks kollakas elektripirn. Kuidas?
12. sept. 2007 Leegitoru näitab helilaineid
Leegitoru on ca 10cm läbimõõduga metallist toru, milles on ca sentimeetriste vahedega puuritud rida auke, mille ühest otsast tuleb sisse propaan ja mille teises otsas on kõlar.
12. aug. 2007 Mikro-tetris
Tetris on üks väga vana ja enam mitte väga populaarne mäng. Siin on asi veidi huvitavamaks tehtud, õigupoolest väiksemaks. Sest kogu mäng mahub ära 25*20 mikromeetrile.
11. aug. 2007 Plasma mikrolaineahjus viinamarjaga
Kui me paneme mikrolaineahju viinamarja, nii nagu siin videos näidatud ...
10. aug. 2007 Kondensaator ja õun
Sest kui võtta üks väga suure mahtuvusega kondensaator ja ühendada see elektroodidega õuna külge, siis ....
09. aug. 2007 N2: vedela lämmastikuga pudel lõhkeb tünnis, vee all
Kui panna vedelat lämmastikku pudelisse ja keerata siis punn peale ... jah, pudel läheb ilmtingimata lõhki. Ja päris suure pauguga.
08. juuli 2007 Pindpinevus: piim ja toiduvärvid
Toiduga ei ole küll ilus mängida, aga kui te võtate piima, panete selle taldrikule koos mõne piisa toiduvärviga ning lisate veidi pesuvahendit, siis ...
07. juuli 2007 Pilved pudelis
Jällegi, gaasid kiirel paisumisel jahtuvad ning selles olev veeaur võib lihtsalt kondenseeruma hakata, moodustades ... udu.
06. juuli 2007 Vesi pudelisse
Pea alaspidi pudel ei näe just nii välja, et sinna vesi ise sisse tahaks joosta, ega ju. Ometi, võtame appi trikid õhurõhuga ja ...
05. juuli 2007 Güroskoop kosmoses
Maa orbiidil tiirleval kosmoselaeval ei tunne me gravitatsioonijõudu ning güroskoopidel on seal hea ja vaba olla.
04. juuli 2007 Tasakaalustuv purk
Lihtne asi, aga siiski - kuidas panna plekkpurk serva peale seisma? Või ei olegi see nii lihtne?
03. juuli 2007 Tee ise katapult
Vanal ajal, kui ihuramm oli praktiliselt ainus abivahend oma elu eest võitlemisel oli katapult väga kõva sõna. Tänapäeval tegeldakse nendega vabal ajal ja huvi pärast.
02. juuli 2007 Temperatuur, see on nagu soojus
Me kõik mõõdame temperatuuri, selleks on olemas väga erineva kujuga termomeetreid. Aga mis see temperatuur õieti on?
01. juuli 2007 Õhurõhk, aga kui tugev?
Selgub, et enamik anumatest puruneksid suure raginaga kui nende sees ei oleks õhku mis tasakaalustab neile väljapoolt mõjuvat õhurõhku. Sest ühe plekkpurgi pindala tublisti üle saja ruutsentimeetri, seega surutakse seda purki jõugu mis vastab rohkem kui saja kilogrammise keha rõhumisele maapinnale. See on päris suur jõud.
30. juuni 2007 SF6: Ujub või vajub põhja?
Te teate Archimedese seadust, mille kohaselt vedelikus kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga? Aga kuidas on lood õhuookeanis?
29. juuni 2007 Tasakaal: naelu ei pea alati seina sisse lööma
Kuidas panna kümme naela seisma ühe otsa ilma haamrit tõstmata.
27. juuni 2007 Kuuma sokolaadi efekt
Kui järgmisel korral kodus kuuma shokolaadi joote (mis on, teadagi, üks väga mõnus tegevus), siis ...
26. juuni 2007 Fluorestsents, mikroskoopia
Olete näinud neid pilte bioloogia õpikutes, kuidas rakud poolduvad? Neid protsesse saab ka päriselt näha, kui ...
25. juuni 2007 Masinate ehitamisest
Me võime teile kinnitada, et igas risuhunnikus peitub üks vahva imemasin.
24. juuni 2007 Fluorestsents, turvaelemendid
Teada-tuntud asi, aga sellegipoolest - kui asetada rahatähed vms ultraviolett valgusesse, siis näeme asju, mis muidu peidus.
23. juuni 2007 Fluorestsents, saame tuttavaks
On aineid, mis kiirgavad madalama sagedusega valgust, kui nad neelavad. Teisiti öelduna, nad kiirgavad punasemat valgust, kui neelavad, nii et kui "sisse läheb" ultraviolett kiirgus, siis "välja tuleb" näiteks roheline.
22. juuni 2007 Maa on väga väike
See on rohkem mõtteeksperiment. Kui pisikesed me ikkagi oleme ...
21. juuni 2007 Aeg luubis: veepall lendab ...
Kõik kehad liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui mitte ...
20. juuni 2007 Veetilk veereb
Kuuma pliidi peal veetilk ei püsi, veereb minema.
19. juuni 2007 Veetilk kukub 2
Veetilga kukkumine on kummastav ja ilus, kui suudad seda piisavalt tähelepanelikult vaadata ...
18. juuni 2007 Veetilk justkui ei kuku alla
Kui kraan tilkuma jätta, siis, teadagi, kukuvad tilga alla, kaussi või kuhu iganes. Aga kui me "krutiksime" veidi oma valgustust, hakkaksid juhtuma hoopis veidrad asjad ...
17. juuni 2007 Impulsimomendi jäävus 2
Jällegi, mida väiksemaks end teed, seda kiiremini pöörlema hakkad.
16. juuni 2007 Pudelirakett: ökoauto
Kui pumbata limonaadipudelisse rohkem õhku, kui sinna normaalrõhul mahub, siis korgi avades kehastub see süsteem rakettmootoriks.
15. juuni 2007 Mullid ja kiled, nii ja teistpidi.
Seebimullid võivad näida lihtsate asjadena, samas,  nende tekkimisel võib jälgida tervet hulka füüsikaliselt huvitavaid nähtusi. Tegelikult on õhukesed materjalikiled väga aktiivse uurimise all nii Eestis kui ka laias maailmas, sest kilede peale loodetakse näiteks terved arvutid mahutada...
14. juuni 2007 Pretsesseeriv güroskoop
Kõigil pöörlevatel asjadel on tung oma pöörlemistelje suunda säilitada ... ja mitte uppi lennata.
13. juuni 2007 Tee ise homopolaarne mootor 2
Kui vooluga juhe on magnetväljas ning kui see vool ei ole otse magnetvälja sihis, siis mõjub juhtmele jõud ... ja elektrimootorid hakkavad tööle.
12. juuni 2007 Tee ise homopolaarne mootor
Kui vooluga juhe on magnetväljas ning kui see vool ei ole otse magnetvälja sihis, siis mõjub juhtmele jõud ... ja elektrimootorid hakkavad tööle.
11. juuni 2007 Ujub ... ei uju ...
Ilmselt mõjub ujuvatele kehadele jõud mis tasakaalustab gravitatsioonijõu? Aga täpsemalt? Räägime ka erinevatest materjalidest, raskematest ja kergematest.
10. juuni 2007 Staatilise elektri mootor
Kui võtta kokku kogu see tarkus, mis me elektrinähtuste kohta siiamaani teada saanud oleme, siis saab konstrueerida masina, mida võiks nimetada staatilise elektri mootoriks. Siin ta on.
09. juuni 2007 Impulsimomendi jäävus
Leia üks karussell, kutsu sõbrad kaasa ja proovi järele.
08. juuni 2007 Ferrovedelik: püramiidid
Ferrovedelik ... see on, kui mõnesuguses vedelikus hõljuvad väga väikesed (nanomeetrite suurusjärgus) ferromagneetilised osakesed, kusjuures need osakesed on veel kaetud väga õhukese pindaktiivse aine kihiga, et vältida nende kleepumist üksteise külge. Kui ferrovedelikule lähendada magnet, siis ...
07. juuni 2007 Hapnik on paramagneetiline
Selgub, et vedel hapnik ... jääb magneti külge kinni. St hapnik on paramagneetiline.
06. juuni 2007 Kuidas sidrunid kevadel energiat annavad
Vaata, kuidas sidrunipatareist elektrit saab ning mõtle järele, kas seal kasutatakse rööpühendust või jadaühendust. Ja mis vooluring see seal üleüldse on.
05. juuni 2007 Veetilk kukub 1
Kas eile vihma sadas? Kui jah, siis kas vaatasite ikka tähelepanelikult, mis toimub?
04. juuni 2007 Mitte-Newtoni vedelikud, vibratsioon
Kui võtta vesi ja kartulitärklis ning segada need õiges kontsentratsioonis kokku, siis saame vedeliku .... mis nagu polegi vedelik ... kui seda kiiresti nügida.
03. juuni 2007 Mitte-Newtoni vedelikud, ei upu
Kui võtta vesi ja kartulitärklis ning segada need õiges kontsentratsioonis kokku, siis saame vedeliku .... mis nagu polegi vedelik. Kas kiired jalad päästavad?
02. juuni 2007 Sool ronib klaasist välja
Kui jätta soolvesi pikaks ajaks seisma võib teid tabada mõningane üllatus. Sest soolal on kalduvus klaasist "välja ronida". Milles asi.
31. mai 2007 Suured suitsurõngad
Suurte suitsurõngaste tegemiseks ei pea olema võlur, tuleb lihtsalt võtta üks kast, üks käterätik ...
30. mai 2007 Laser lõikab metalli
Laseriga tehakse tänapäeval tööstuses väga mitmeid operatsioone. Näiteks lõigatakse metallitahvleid tükkideks.
29. mai 2007 Ahelreaktsioon hiirelõksude näitel
Kui üks sündmus päästab valla kaks sündmust ja  need omakorda jälle igaüks  kaks sündmust, siis laieneb protsess piiramatatult ... kuni kasti piirid vastu tulevad. Asja nimetatakse ahelreaktsiooniks.
28. mai 2007 Laserid: Ka nii on võimalik kohvi keeta
Laseritega saab teha palju häid ja vajalikke töid. Aga ka väikest vallatust ...
27. mai 2007 Üks lihtne plasmamootor
Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine. Elektriline läbilöök teravikult on elektrivool, nii et sädeme tekkimisel peavad laetud osakesed sädeme teravikult "maha hüppama". Ja teravik liigub siis Newtoni kolmanda seaduse põhjal vastassuunas?
26. mai 2007 Faraday puur: hea valik äikese ajal
Kardate äikest? Mobiiltelefon heliseb liiga sagedasti? Hämmastaval kombel aitab mõlema niisuguse häda vastu üks rohi - Faraday puur.
25. mai 2007 Tesla generaator Oklahomas
Tesla generaator (Tesla trafo), see ei ole põhimõtteliselt midagi muud, kui elektri-transformaator, mis töötab "teisipidi", kui see, millega me seinakontaktist oma mobiiltelefone või misiganes akusid laeme - pinge tehakse selle abil kõrgemaks. Kõrge pinge võib aga teatavasti teha "tulevärki".
24. mai 2007 Leviteerib: ioontuul
Kõrgete pingete korral hakkab õhk ioniseeruma ja kuna ioonidele, kui laetud osakestele mõjub elektriväljas Coulomb'i jõud, hakkavad nad liikuma. Tekib ioontuul. Ioontuul võib tõugata ja tõsta.
23. mai 2007 Vee pindpinevus: veetilk null-gravitatsioonis
Me teame, et vesi kukub taevast alla tilkadena (vihmana). Mis hoiab veetilkasid koos? Mis seos on sellel kõigel maa gravitatsiooniväljaga?
22. mai 2007 Ülejahutatud vedelik külmub teisiti
Üldiselt on nii, et vesi, mis on jahutatud külmemaks, kui on tema külmumispunkt kristalliseeruvad, st külmuvad. Aga see ei toimu alati, vaja on veel vähemalt ühte nn idukristalli (kristallisatsioonitsentrit), millest protsess alata võiks.
21. mai 2007 Pindpinevus: klamber veel
Pindpinevusjõudude olemuse demonstreerimiseks saab teha väga mitmesuguseidi eksperimente. Üks lihtsamaid nende hulgast näitab, et ka rauast tehtud kirjaklamber võib veel ujuda. Aga mitte siis, kui sinna sisse veidi nõudepesuvahendit pritsida.
20. mai 2007 Mentos ja dieet-coca: Show
Kui visada Mentose komm dieet-coca purki või pudelisse, tekib üsna tormiline reaktsioon ning väga suur osa sellest joogist lahkub pudelist. Siin videos on niisugusele nähtusele antud üsnagi ilmekas illustratsioon.
19. mai 2007 Terasplaadi omavõnkumised ... on põnevad
Võtame tavalise raudplaadi, ühendame selle kõlariga, ühendame selle signaaligeneraatoriga ning lülitame siis süsteemi sisse. Jah, plaat hakkab võnkuma, aga kuidas?
18. mai 2007 Kuidas keedetud muna pudelisse saada?
Kui tahame midagi liigutada, peame rakendama õige suunaga jõudu - lihtne! Aga on veel üks võimalus: kui me vaatame tähelepanelikult ning avastame, et tegemist on hoopis tasakaalulise olekuga, kus üks jõud on teise parajasti tasakaalustanud, siis võib-olla piisab ka sellest, kui üks neist jõududest "ära võtta".
17. mai 2007 Virtuaal-reaalsus: laud on, autot ei ole
On musttuhat arvutimängu, mis simuleerivad reaalset maailma. Et selliseid mänge luua, selleks peab tundma füüsikat.
16. mai 2007 Rakendused: kui tahvel hakkab elama
Selles videos on mehaanikat, aga see on inglise keeles ning polegi ehk kõige tähtsam. Aga vaadake, kuidas arvuti on õpetatud aru saama lektori joonistamisest!
15. mai 2007 Kivikuul veepadjal
Niisamuti, kui hõljukid võivad püsida õhkpadjal, saavad ka kivid veereda veepadjal. Sellise süsteemi ehitamine nõuab küll omajagu hoolt, aga mitmel pool maailmas on neid rahvale silmarõõmuks üles seatud.
14. mai 2007 Imemasinad
Kui juhtub piisavalt palju aega olema, saab lihtsate vahenditega teha hämmastavaid asju.
13. mai 2007 Mitu hammasratast on ühes kunstlihases?
Õige vastus on - mitte ühtegi. Me räägime siin veel ühtedest väga omapärastest ja perspektiivikatest materjalidest, mille abil teadlased ja insenerid loodavad luua masinaid, mis ei mürise ega kolise, vaid lihtsalt liiguvad.