Arutasime asja Peetri Ja Koiduga ning leidsime, et kindlasti tuleb loobuda akadeemilisest vormist. Saatel peab olema läbiv teema, mis on seotud tavaeluga. Esinejaid peab olema vähemalt kaks. Saadet veab dialoog. Hea oleks, kui üks esineja oleks antud teemas võhik, kes esitab "lolle" küsimusi ja "tarkpea" vastab neile. Häda oli selles, et keegi ei tahtnud olla rumala küsija osas. Saates peab ka nalja saama. Saatesarja nimeks panime: "Füüsika meie ümber". Et saated moodustaksid sarja, püüdsime teha nii, et eelmise saate lõpus tuleks enamvähem loogiliselt välja järgmise saate probleem. Esimeseks saateks püüdsime leida valdkonna, millega füüsikat tavaliselt ei seostata. Selleks valisime spordi. Esitasime prooviks esimese saate stsenaariumi, milleks oli "Sport ja füüsika" ja see leidis heakskiitu. Saate autoriteks olid H. Voolaid ja P.Paris.

Aprillifüüsika

Autorid: H. Voolaid, P. Paris, K.Timpmann

Lindistatud 01.04.1988.a. ETV Tartu stuudios, Vanemuise 54

P, T, V: Tervitavad üksteist, teevad lolle aprillinalju
V: Televaataja võib imestada, et miks nüüd veel aprilli tehakse. Tuleb aga arvestada, et see saade on lindistatud 1.aprillil. Sellepärast on saade aprillimaiguline. Mis tõsi, mis nali, peate ise otsustama.
T: Täna teeme kohvi ka, siis on mõnusam. Mul on ube.
P: Mul on kuuma vett.
V: Mul on masin
T: Teeb kohvi.
V: Loeb raamatust "Tervise ABC": Kohvi tarvitamine põhjustab seedeelundite limaskestade ärritust, hingeldust, südamepekslemist, psüühilist erutust. See on tingitud kohvis leiduvaist ärritava toimega ekstraktiivainetest ja vette ligunenud parkhappest.
Et hoida ära kohvi kahjulikud mõjud, peaks seda filtreerima! Filtreerimist õpetab "100 Kolumbuse muna". Sealt võib lugeda: Kui peent söepulbrit pisut filtrisse puistata ning selle peale musta kohvi valada, tilgub see filtreerimislehtrist välja vesivalge vedelikuna.
T, P, V: filtreerivad, tuleb läbipaistev vedelik, joovad, kiidavad. Laual on ka hamster, kes sööb küpsist.
P: Kohv on muutunud defitsiidiks, aga räägitakse ka energia defitsiidist.
T: See tuleb sellest, et ei teata, kuidas ise elektrit teha. Üks lihtsamaid võimalusi on teha termopaar ja seda soojendada. Termopaari saab teha kahest erinevast traadist, kui need omavahel otsapidi ühendada (teeb) ja soojendada saab seda lihtsalt haamriga tagudes. Ühendab juhtmed lambi külge ja hakkab termopaari haamriga taguma. Lamp süttib pikkamööda. (10,5 minutit)
V. Tule saime põlema küll, aga kuidas seda pikkamööda ära kustutada nagu kinos?
T: Tuleb lülitit lihtsalt väga aeglaselt välja lülitada.
V: Nõuab stuudio lülitit ja proovib. Stuudio pimeneb.
P: Elekter ja elektriväli on lihtsad asjad, aga kas te teate, mis on bioväli?
T, V: Ei tea!
P: Aga mina tean. Biovälja saab kindlaks teha "nõelaproovi" abil. Kelle käeseljal tõusevad nõelad püsti, selle on bioväli. Proovitakse, P-l on, teistel pole.
T, V: Mida bioväljad teevad?
P: Väli ise ei tee midagi, aga selle abil saab palju huvitavat teha. Näiteks kehasid liikuma panna (paneb). Või jahutada leeki, nii et sinna võib sõrme sisse pista (teeb). Aga võib ka asju helendama panna (teeb).
V: Kui sul on sellised võimed, siis võiks püüda ka tulnukatega ühendust võtta.
(20 min.)
T: Siin ei saa, seinad ja aknaklaasid segavad. Kui oleksime kosmoses, siis poleks probleemi.
V: Sinna saab lihtsalt. Tuleb võtta palju erisuurusega palle ja panna ikka väiksem suurema peale ning kõrgelt alla visata. Arvutused näitavad, et piisab kümnest pallist, et kõige ülemine saaks kosmilise kiiruse. Proovima esialgu seda kahe palliga (teeb).
P, T: Noo, ei usu, et kosmosesse jõuaks, kui ehk taevasse, vikerkaareni.
V: Teeme ise vikerkaare! Mul on taskulamp ja kastekann. Üks näitab tuld, teine kallab vett. Teevad, seinale ilmub vikerkaar, mida mööda jookseb hamster. Üldine imestus.
P: Vikerkaar on vist üks keeruline asi. Sellest räägime põhjalikumalt järgmises saates.