Seminari alguses toimus 2 “reklaamipausi”: kutsuti osalema saatesse “Rakett 69” ja tehti juttu eelseisvast Täppisteaduste Sügiskoolist.
Seminari põhiosas kirjutati üles mõtteid teemal “Kuidas mina saaksin teadust popiks teha?” Lühikesed kokkuvõtted neist ehk ilmuvad ka siia kommentaaridesse.
If you enjoyed this article, please consider sharing it!
Iseenesest minu idee on väga lihtne. Erinevate slooganite, piltidega ja küsimustega T-särgid. Slooganid võiksid olla huvitavad,naljakad või isegi nö “ärapanevad” , nii ka pildid, midagi teistsugust, vb mingi pilt, mida oleks võimalik füüsikaliselt ära seletada või mingi katse pilt vms. Aga kindlasti peaks siis särgil olema kuskil ka mõni netiaadress, kust saab küsimustele vastusi ja niisama huvitavat infot teaduse kohta, meile sobiks väga hästi ju teadusbuss.ee või fyysika.ee.
Plaanist ka.Kui mõtted on olemas, mida särgile panna, oleks vaja ka teada, kas keegi neid ka kannaks/ostaks, nt võiks ühes koolis teha uurimus, et kas õpilased kannaksid, selliste slooganitega särke, nende arvamuste abil saab välja selekteerida sobivad ja need ka käiku lasta. Otsida tuleks vastav firma, kes särkidele kirjeid teeks. Eelneva finantseeringu saab nt miks mitte sponsoritelt või ELilt või kuskilt ikka noh. Siis saaks särgid valmis teha ning neid müüma/kandma hakkata, nt tegijad ise kannavad, siis ülikoolihoonetes saab neid müüa, internetis saab neid reklaamida (teadusbussi, ülikooli lehel ja muidugi facebookis), koolidesse võib saata plakateid neid reklaamimaks, tänavatel võib ju ka olla reklaame. Ja põhiline on see, et see kes siis seda särki kannab ja see kes loeb saavad infot nende lehekülgede kohta, kus saab jällegi infot teaduse kohta. Ja ka reklaamidelt võivad inimesd lugeda nende neti lehekülgede kohta ja kellel huvi, eks see siis ka külastab lehekülge.
Peale T-särgi mõtte oli mõte ka nt sellist laadi huvitavad kleepsud, sest kleepsud on väga popid ja koolides läheks need peale küll.
Aga mitte mingi tavaline kleeps, vaid ikka kiiksuga. Teaduskiiksuga (mingi huvitav efekt), sest nt minu koolis kadusid kõik tavalised kleepekad pärast igasuguseid üritusi alati ära.
Särgi puhul loeb ostjale enim
a) hind
b) mõte, mida peale panna (nagu juba mainisid)
c)särgi populaarsus ja levik (ehk kas on moes või mitte)
Hinna osas on raske… Aga tegeleme särgi peale tuleva asja ideega. Kui meie nutikad reaalalade tudengid mingi vägeva mõttega lagedale tuleksid, saaks selle mõnele T-särgi firmale ette sööta ja poodidele ka. Seega teadlastelt idee ja las firmad toodavad ning müüvad. Reklaami teeks nad ehk ka (või kasutada täiesti tasuta veebimaailma)…
Tavaline pilt ei läheks tõesti läbi. Kellelgi oli idee, et veebi või mujale katseid ja massina-õpetusi üles riputada – aga teeme seda särgile! Kaks ühe hoobiga
Veel liiguvad veebipoodides igasugused tehniliste lahendustega särgid ringi. Pole näinud, aga kuulnud olen. Äkki hoopis kirjelduse asemel ka elusnäide külge panna. A la optilise illusiooni jaoks peegel jm vajalik (ärge seda näidet tõsiselt võtke, niisama sogan vett). Hind oleks sel variandil aga… krõbe.
(Aga nr 1 probleem on ikkagi raha, mida niigi napib. Ideid on jalaga segada.)
Lõppkokkuvõtteks poleks siia kaasatud ainult toredad teadlased, vaid ka ettevõtted (tootmine, müük), IT rahvas (et veebis olukorda valitseda), kunsti- ja moeinimesed (et särgid ikka värvilt ja lõikelt stiilsed oleksid) ning meedia (et maailm…ee… Eesti ka asjast kuuleks).
(Vabandust liiga ulmeliste ideede pärast
)
Minu idee oli järgmine.
Panna kokku leiutajate kast. Millega igaüks saaks kodus igasugu katseid järgi teha. Kogu värk sarnaneb natuke legodega. Karbis oleks kaasas juhend kuidas katset läbi viia või kuidas mingit seadet(mingit kergemat loomilikult nt kuidas teha sidrunist teha patarei:)). Iga teema kohat võiks olla ka eraldi kast. Nt astronoomia oma, elektri ja magnetide kast jne.
Minu idee pole iseenesest uus, sest välismaal ma olen selliseid leiutajate kaste näinud küll, aga Eestis pole selliseid veel kohanud.
Kui idee edasiarendamisele läheb, siis oleks vaja inimesi, kes sellise karbi kokku paneks ja turustaks. Lisaks veel peaks veel keegi disainima, kujuneva hinna ligikaudu välja arvutama ja millisele sihtrühmale seee mõeldud oleks(nt kas teha suurem mis võiks olla koolidele mõeldud või väikse, mis oleks üksikisikule.)
Teadusteatrid:
heli
mustkunst
Filmiõhtud: pop. tead. filmid
Avalikud teadusõhtud, teadlaste seminarid
Mul oli mõttes nn “Töövarju päev”. See tähendaks et grupp õpilasi saadetakse mingil vaheajal tööle laborisse, et nad saaksid seal aidata teadlasi mõnes teadustöös. Loomulikult nad ei hakka seal kohe töötama keeruliste ja kallite masinatega, vaid aitaksid teha midagi lihtsat. See läbi me saaksime noortele(lastele) näidata kui põnev võib tegelikult teadus olla.
Kahjuks meie teadustööd veel ei tee, kuid me võiksime olla vahendajad teadlaste ja õpilaste vahel, näiteks tegeleda reklaamiga jne.
Selle mõttega olen ma päri – saab teadlasi näidata neile loomulikus keskkonnas, sära silmis oma lemmikalaga tegelemas.
TÄPE ka teistesse linnadesse
Kuidas populariseerida teadust?
Teaduse populariseerimine peab algama koolist, sest koolil on kontakt kõige suurema hulga lastega ning tagab idee jõudmise peaaegu iga lapseni. Selleks, et laste silmi tekiks teadussära, tuleb muuta reaalainete tunnid põnevaks, mida on võimalik saavutada katsete mahu suurendamisega. Euroopas on katsepõhine reaalainete õppimine laialt levinud, näiteks International Bachelor süsteemis ja avastusõppena. Idee seisneb selles, et lapsed omandavad teadmisi läbi käelise tegevuse, katse mõistmiseks peavad nad tegema eelnevat uurimistööd, järelduste sõnastamisel formuleeritakse ise uued teadmised. Selliselt läbi „elatud“ õppimine tekitab seose teooria ja praktika vahel ning lihtsustab oluliselt teadmiste omandamist. Hetkel takistab avastusõppe rakendamist eesti koolides motiveeritud ja vastavalt kvalifitseeritud õpetajate puudumine, rahaliste- ja katsevahendite vähesus ja stampides kinni olev mõtlemine. Õpetajate koolitamisel saaks kaasa lüüa Tartu Ülikool, ressursside osas on võimalik taotleda toetusi Euroopa Liidult, kuid see, mida iga Teadusbussi liige saab teha, on süstida inimestesse teistmoodi mõtlemist. Levitada ideed, et kooli on vaja tuua rohkem katseid. Iga kord erinevas koolis etendust tehes saab suhelda õpetajatega ja rõhutada vajadust anda õpilastele võimalus ise avastada ja uurida! See on palju põnevam kui raamatust lugemine. Kui kool on võimeline nakatama õpilasi teaduspisikuga, siis ongi teadus populaarne.
Sain küll aru, et päris seda sa silma ei pidanud, aga see katsete tegemine ei tohi pinnapealseks jääda, nagu õppekavade tiheduse tõttu minu koolis ka oli. S.t ei tohiks olla tohutult kuiva tuupimist ja teooriat ilma lähemate seletuste ja näideteta ning siis kõige selle vahele eraldi katsetunnid, mis sisuliselt olid ainete või juhtmetega mängimine. Teooria ja rakendus olid liiga eraldatud ning nende kahe omavaheline seostamine üsna keeruline just ajabarjääri ja praktika vähesuse tõttu.
Tegelikult saaks avastusõpet juurutada konkursside kaudu. Kusagil toimuvad juba mingisugused uurimistööde võistlused, aga nende temaatika jääb koolis õpetatust kaugemale ja ei jõua ka laiema ringkonnani. Tegelikult võiks teha mingi seesuguse võistluse, kus õpilased (keskkoolist, aga võib-olla ka põhikoolist) teeksid uurimuse ja referaadi mingi koolis läbitud õppetüki teemal, mis sisaldaks ka katseid või muud muud seesugust praktilisemat.
Seega oleks tunnis õpetatul põhinev õppetükkide veel kord läbi vaatamine-arutlemine tihedalt seotud rakendusliku poolega ehk praktikas igasuguste eksperimentide kaudu seaduspärasuste kehtimise avastamisega. Kindlasti ei tohiks teema olla midagi eriliselt koolivälist, sest siis tekiks mulje, et koolis õpetatakse jama ja igavat teooriat ning tegelik teadus on kõik muu. Saaks vist isegi koolimatemaatika põhjal seesugust uurimustööd-referaati-katseid teha, füüsikast, keemiast, bioloogiast rääkimata.
Olen ise poolenisti sellise asjaga tegelenud ja vähemalt see referaadi kaudu tunnis õpetatu omandamine võib küll reaalselt töötada. (Nii saigi minust laamtektoonika jms geoloogia fänn.)
Aga: ma pole päris kindel, kas selliseidki võistluseid pole juba tehtud. Vähemalt nö tavalistes koolides pole sellest midagi kuulda olnud.
Kuidas populariseerida teadust?
Mõtteks olid sellised töötoad, mis oma sisult on seotud koolitundides õpitavaga. Nendes töötubades saaksid õpilased siis mingisuguseid mudeleid kokku panna või vaadata mudelite abil kuidas mingi protsess toimub (sest nt bioloogias on paljud protsessid lihtsalt joonistena, kuid siis saaksid õpilased proovida neid ise mudelitena kokku panna jne)