Kommentaarid Teadusbussi seminar kohta http://www.teadusbuss.ee/seminar Kuidas sünnib teadusteater ... Thu, 15 Sep 2011 16:11:09 +0000 hourly 1 http://wordpress.org/?v=3.0.1 Regina kommentaar Esimene seminar (06.09.2011) kohta http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=9590#comment-26 Regina Thu, 15 Sep 2011 16:11:09 +0000 http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=9590#comment-26 Võib-olla oleks olnud targem see kokkusaamisaja hääletus näiteks internetti paigutada. Need, kes sellel ajal tulla ei saa, polnud selgelt sellel ajal ka kohal:) Võib-olla oleks olnud targem see kokkusaamisaja hääletus näiteks internetti paigutada. Need, kes sellel ajal tulla ei saa, polnud selgelt sellel ajal ka kohal:)

]]> Liis Kuusik kommentaar Seitsmes seminar (19.10.2010) kohta http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=67#comment-24 Liis Kuusik Tue, 26 Oct 2010 14:44:29 +0000 http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=67#comment-24 Sain küll aru, et päris seda sa silma ei pidanud, aga see katsete tegemine ei tohi pinnapealseks jääda, nagu õppekavade tiheduse tõttu minu koolis ka oli. S.t ei tohiks olla tohutult kuiva tuupimist ja teooriat ilma lähemate seletuste ja näideteta ning siis kõige selle vahele eraldi katsetunnid, mis sisuliselt olid ainete või juhtmetega mängimine. Teooria ja rakendus olid liiga eraldatud ning nende kahe omavaheline seostamine üsna keeruline just ajabarjääri ja praktika vähesuse tõttu. Tegelikult saaks avastusõpet juurutada konkursside kaudu. Kusagil toimuvad juba mingisugused uurimistööde võistlused, aga nende temaatika jääb koolis õpetatust kaugemale ja ei jõua ka laiema ringkonnani. Tegelikult võiks teha mingi seesuguse võistluse, kus õpilased (keskkoolist, aga võib-olla ka põhikoolist) teeksid uurimuse ja referaadi mingi koolis läbitud õppetüki teemal, mis sisaldaks ka katseid või muud muud seesugust praktilisemat. Seega oleks tunnis õpetatul põhinev õppetükkide veel kord läbi vaatamine-arutlemine tihedalt seotud rakendusliku poolega ehk praktikas igasuguste eksperimentide kaudu seaduspärasuste kehtimise avastamisega. Kindlasti ei tohiks teema olla midagi eriliselt koolivälist, sest siis tekiks mulje, et koolis õpetatakse jama ja igavat teooriat ning tegelik teadus on kõik muu. Saaks vist isegi koolimatemaatika põhjal seesugust uurimustööd-referaati-katseid teha, füüsikast, keemiast, bioloogiast rääkimata. Olen ise poolenisti sellise asjaga tegelenud ja vähemalt see referaadi kaudu tunnis õpetatu omandamine võib küll reaalselt töötada. (Nii saigi minust laamtektoonika jms geoloogia fänn.) Aga: ma pole päris kindel, kas selliseidki võistluseid pole juba tehtud. Vähemalt nö tavalistes koolides pole sellest midagi kuulda olnud. Sain küll aru, et päris seda sa silma ei pidanud, aga see katsete tegemine ei tohi pinnapealseks jääda, nagu õppekavade tiheduse tõttu minu koolis ka oli. S.t ei tohiks olla tohutult kuiva tuupimist ja teooriat ilma lähemate seletuste ja näideteta ning siis kõige selle vahele eraldi katsetunnid, mis sisuliselt olid ainete või juhtmetega mängimine. Teooria ja rakendus olid liiga eraldatud ning nende kahe omavaheline seostamine üsna keeruline just ajabarjääri ja praktika vähesuse tõttu.

Tegelikult saaks avastusõpet juurutada konkursside kaudu. Kusagil toimuvad juba mingisugused uurimistööde võistlused, aga nende temaatika jääb koolis õpetatust kaugemale ja ei jõua ka laiema ringkonnani. Tegelikult võiks teha mingi seesuguse võistluse, kus õpilased (keskkoolist, aga võib-olla ka põhikoolist) teeksid uurimuse ja referaadi mingi koolis läbitud õppetüki teemal, mis sisaldaks ka katseid või muud muud seesugust praktilisemat.

Seega oleks tunnis õpetatul põhinev õppetükkide veel kord läbi vaatamine-arutlemine tihedalt seotud rakendusliku poolega ehk praktikas igasuguste eksperimentide kaudu seaduspärasuste kehtimise avastamisega. Kindlasti ei tohiks teema olla midagi eriliselt koolivälist, sest siis tekiks mulje, et koolis õpetatakse jama ja igavat teooriat ning tegelik teadus on kõik muu. Saaks vist isegi koolimatemaatika põhjal seesugust uurimustööd-referaati-katseid teha, füüsikast, keemiast, bioloogiast rääkimata.

Olen ise poolenisti sellise asjaga tegelenud ja vähemalt see referaadi kaudu tunnis õpetatu omandamine võib küll reaalselt töötada. (Nii saigi minust laamtektoonika jms geoloogia fänn.)

Aga: ma pole päris kindel, kas selliseidki võistluseid pole juba tehtud. Vähemalt nö tavalistes koolides pole sellest midagi kuulda olnud.

]]> Liisi Talas kommentaar Seitsmes seminar (19.10.2010) kohta http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=67#comment-23 Liisi Talas Tue, 26 Oct 2010 14:16:07 +0000 http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=67#comment-23 Kuidas populariseerida teadust? Mõtteks olid sellised töötoad, mis oma sisult on seotud koolitundides õpitavaga. Nendes töötubades saaksid õpilased siis mingisuguseid mudeleid kokku panna või vaadata mudelite abil kuidas mingi protsess toimub (sest nt bioloogias on paljud protsessid lihtsalt joonistena, kuid siis saaksid õpilased proovida neid ise mudelitena kokku panna jne) Kuidas populariseerida teadust?
Mõtteks olid sellised töötoad, mis oma sisult on seotud koolitundides õpitavaga. Nendes töötubades saaksid õpilased siis mingisuguseid mudeleid kokku panna või vaadata mudelite abil kuidas mingi protsess toimub (sest nt bioloogias on paljud protsessid lihtsalt joonistena, kuid siis saaksid õpilased proovida neid ise mudelitena kokku panna jne)

]]> Liis Kuusik kommentaar Seitsmes seminar (19.10.2010) kohta http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=67#comment-22 Liis Kuusik Tue, 26 Oct 2010 14:08:17 +0000 http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=67#comment-22 Selle mõttega olen ma päri - saab teadlasi näidata neile loomulikus keskkonnas, sära silmis oma lemmikalaga tegelemas. Selle mõttega olen ma päri – saab teadlasi näidata neile loomulikus keskkonnas, sära silmis oma lemmikalaga tegelemas.

]]> Kärt Kanger kommentaar Seitsmes seminar (19.10.2010) kohta http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=67#comment-21 Kärt Kanger Tue, 26 Oct 2010 12:07:45 +0000 http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=67#comment-21 Kuidas populariseerida teadust? Teaduse populariseerimine peab algama koolist, sest koolil on kontakt kõige suurema hulga lastega ning tagab idee jõudmise peaaegu iga lapseni. Selleks, et laste silmi tekiks teadussära, tuleb muuta reaalainete tunnid põnevaks, mida on võimalik saavutada katsete mahu suurendamisega. Euroopas on katsepõhine reaalainete õppimine laialt levinud, näiteks International Bachelor süsteemis ja avastusõppena. Idee seisneb selles, et lapsed omandavad teadmisi läbi käelise tegevuse, katse mõistmiseks peavad nad tegema eelnevat uurimistööd, järelduste sõnastamisel formuleeritakse ise uued teadmised. Selliselt läbi „elatud“ õppimine tekitab seose teooria ja praktika vahel ning lihtsustab oluliselt teadmiste omandamist. Hetkel takistab avastusõppe rakendamist eesti koolides motiveeritud ja vastavalt kvalifitseeritud õpetajate puudumine, rahaliste- ja katsevahendite vähesus ja stampides kinni olev mõtlemine. Õpetajate koolitamisel saaks kaasa lüüa Tartu Ülikool, ressursside osas on võimalik taotleda toetusi Euroopa Liidult, kuid see, mida iga Teadusbussi liige saab teha, on süstida inimestesse teistmoodi mõtlemist. Levitada ideed, et kooli on vaja tuua rohkem katseid. Iga kord erinevas koolis etendust tehes saab suhelda õpetajatega ja rõhutada vajadust anda õpilastele võimalus ise avastada ja uurida! See on palju põnevam kui raamatust lugemine. Kui kool on võimeline nakatama õpilasi teaduspisikuga, siis ongi teadus populaarne. Kuidas populariseerida teadust?
Teaduse populariseerimine peab algama koolist, sest koolil on kontakt kõige suurema hulga lastega ning tagab idee jõudmise peaaegu iga lapseni. Selleks, et laste silmi tekiks teadussära, tuleb muuta reaalainete tunnid põnevaks, mida on võimalik saavutada katsete mahu suurendamisega. Euroopas on katsepõhine reaalainete õppimine laialt levinud, näiteks International Bachelor süsteemis ja avastusõppena. Idee seisneb selles, et lapsed omandavad teadmisi läbi käelise tegevuse, katse mõistmiseks peavad nad tegema eelnevat uurimistööd, järelduste sõnastamisel formuleeritakse ise uued teadmised. Selliselt läbi „elatud“ õppimine tekitab seose teooria ja praktika vahel ning lihtsustab oluliselt teadmiste omandamist. Hetkel takistab avastusõppe rakendamist eesti koolides motiveeritud ja vastavalt kvalifitseeritud õpetajate puudumine, rahaliste- ja katsevahendite vähesus ja stampides kinni olev mõtlemine. Õpetajate koolitamisel saaks kaasa lüüa Tartu Ülikool, ressursside osas on võimalik taotleda toetusi Euroopa Liidult, kuid see, mida iga Teadusbussi liige saab teha, on süstida inimestesse teistmoodi mõtlemist. Levitada ideed, et kooli on vaja tuua rohkem katseid. Iga kord erinevas koolis etendust tehes saab suhelda õpetajatega ja rõhutada vajadust anda õpilastele võimalus ise avastada ja uurida! See on palju põnevam kui raamatust lugemine. Kui kool on võimeline nakatama õpilasi teaduspisikuga, siis ongi teadus populaarne.

]]> Anete Viise kommentaar Seitsmes seminar (19.10.2010) kohta http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=67#comment-20 Anete Viise Tue, 26 Oct 2010 05:44:26 +0000 http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=67#comment-20 TÄPE ka teistesse linnadesse TÄPE ka teistesse linnadesse

]]> Timo Tolmusk kommentaar Seitsmes seminar (19.10.2010) kohta http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=67#comment-19 Timo Tolmusk Mon, 25 Oct 2010 21:44:35 +0000 http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=67#comment-19 Mul oli mõttes nn "Töövarju päev". See tähendaks et grupp õpilasi saadetakse mingil vaheajal tööle laborisse, et nad saaksid seal aidata teadlasi mõnes teadustöös. Loomulikult nad ei hakka seal kohe töötama keeruliste ja kallite masinatega, vaid aitaksid teha midagi lihtsat. See läbi me saaksime noortele(lastele) näidata kui põnev võib tegelikult teadus olla. Kahjuks meie teadustööd veel ei tee, kuid me võiksime olla vahendajad teadlaste ja õpilaste vahel, näiteks tegeleda reklaamiga jne. Mul oli mõttes nn “Töövarju päev”. See tähendaks et grupp õpilasi saadetakse mingil vaheajal tööle laborisse, et nad saaksid seal aidata teadlasi mõnes teadustöös. Loomulikult nad ei hakka seal kohe töötama keeruliste ja kallite masinatega, vaid aitaksid teha midagi lihtsat. See läbi me saaksime noortele(lastele) näidata kui põnev võib tegelikult teadus olla.
Kahjuks meie teadustööd veel ei tee, kuid me võiksime olla vahendajad teadlaste ja õpilaste vahel, näiteks tegeleda reklaamiga jne.

]]> Annika Pille kommentaar Seitsmes seminar (19.10.2010) kohta http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=67#comment-18 Annika Pille Mon, 25 Oct 2010 09:13:30 +0000 http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=67#comment-18 Teadusteatrid: heli mustkunst Filmiõhtud: pop. tead. filmid Avalikud teadusõhtud, teadlaste seminarid Teadusteatrid:
heli
mustkunst

Filmiõhtud: pop. tead. filmid

Avalikud teadusõhtud, teadlaste seminarid

]]> Joonas kommentaar Seitsmes seminar (19.10.2010) kohta http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=67#comment-17 Joonas Mon, 25 Oct 2010 07:38:41 +0000 http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=67#comment-17 Minu idee oli järgmine. Panna kokku leiutajate kast. Millega igaüks saaks kodus igasugu katseid järgi teha. Kogu värk sarnaneb natuke legodega. Karbis oleks kaasas juhend kuidas katset läbi viia või kuidas mingit seadet(mingit kergemat loomilikult nt kuidas teha sidrunist teha patarei:)). Iga teema kohat võiks olla ka eraldi kast. Nt astronoomia oma, elektri ja magnetide kast jne. Minu idee pole iseenesest uus, sest välismaal ma olen selliseid leiutajate kaste näinud küll, aga Eestis pole selliseid veel kohanud. Kui idee edasiarendamisele läheb, siis oleks vaja inimesi, kes sellise karbi kokku paneks ja turustaks. Lisaks veel peaks veel keegi disainima, kujuneva hinna ligikaudu välja arvutama ja millisele sihtrühmale seee mõeldud oleks(nt kas teha suurem mis võiks olla koolidele mõeldud või väikse, mis oleks üksikisikule.) Minu idee oli järgmine.
Panna kokku leiutajate kast. Millega igaüks saaks kodus igasugu katseid järgi teha. Kogu värk sarnaneb natuke legodega. Karbis oleks kaasas juhend kuidas katset läbi viia või kuidas mingit seadet(mingit kergemat loomilikult nt kuidas teha sidrunist teha patarei:)). Iga teema kohat võiks olla ka eraldi kast. Nt astronoomia oma, elektri ja magnetide kast jne.
Minu idee pole iseenesest uus, sest välismaal ma olen selliseid leiutajate kaste näinud küll, aga Eestis pole selliseid veel kohanud.
Kui idee edasiarendamisele läheb, siis oleks vaja inimesi, kes sellise karbi kokku paneks ja turustaks. Lisaks veel peaks veel keegi disainima, kujuneva hinna ligikaudu välja arvutama ja millisele sihtrühmale seee mõeldud oleks(nt kas teha suurem mis võiks olla koolidele mõeldud või väikse, mis oleks üksikisikule.)

]]> Liis Kuusik kommentaar Seitsmes seminar (19.10.2010) kohta http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=67#comment-16 Liis Kuusik Thu, 21 Oct 2010 19:40:21 +0000 http://www.teadusbuss.ee/seminar/?p=67#comment-16 Aga mitte mingi tavaline kleeps, vaid ikka kiiksuga. Teaduskiiksuga (mingi huvitav efekt), sest nt minu koolis kadusid kõik tavalised kleepekad pärast igasuguseid üritusi alati ära. Särgi puhul loeb ostjale enim a) hind b) mõte, mida peale panna (nagu juba mainisid) c)särgi populaarsus ja levik (ehk kas on moes või mitte) Hinna osas on raske... Aga tegeleme särgi peale tuleva asja ideega. Kui meie nutikad reaalalade tudengid mingi vägeva mõttega lagedale tuleksid, saaks selle mõnele T-särgi firmale ette sööta ja poodidele ka. Seega teadlastelt idee ja las firmad toodavad ning müüvad. Reklaami teeks nad ehk ka (või kasutada täiesti tasuta veebimaailma)... Tavaline pilt ei läheks tõesti läbi. Kellelgi oli idee, et veebi või mujale katseid ja massina-õpetusi üles riputada - aga teeme seda särgile! Kaks ühe hoobiga :) Veel liiguvad veebipoodides igasugused tehniliste lahendustega särgid ringi. Pole näinud, aga kuulnud olen. Äkki hoopis kirjelduse asemel ka elusnäide külge panna. A la optilise illusiooni jaoks peegel jm vajalik (ärge seda näidet tõsiselt võtke, niisama sogan vett). Hind oleks sel variandil aga... krõbe. (Aga nr 1 probleem on ikkagi raha, mida niigi napib. Ideid on jalaga segada.) Lõppkokkuvõtteks poleks siia kaasatud ainult toredad teadlased, vaid ka ettevõtted (tootmine, müük), IT rahvas (et veebis olukorda valitseda), kunsti- ja moeinimesed (et särgid ikka värvilt ja lõikelt stiilsed oleksid) ning meedia (et maailm...ee... Eesti ka asjast kuuleks). (Vabandust liiga ulmeliste ideede pärast :D ) Aga mitte mingi tavaline kleeps, vaid ikka kiiksuga. Teaduskiiksuga (mingi huvitav efekt), sest nt minu koolis kadusid kõik tavalised kleepekad pärast igasuguseid üritusi alati ära.
Särgi puhul loeb ostjale enim
a) hind
b) mõte, mida peale panna (nagu juba mainisid)
c)särgi populaarsus ja levik (ehk kas on moes või mitte)

Hinna osas on raske… Aga tegeleme särgi peale tuleva asja ideega. Kui meie nutikad reaalalade tudengid mingi vägeva mõttega lagedale tuleksid, saaks selle mõnele T-särgi firmale ette sööta ja poodidele ka. Seega teadlastelt idee ja las firmad toodavad ning müüvad. Reklaami teeks nad ehk ka (või kasutada täiesti tasuta veebimaailma)…

Tavaline pilt ei läheks tõesti läbi. Kellelgi oli idee, et veebi või mujale katseid ja massina-õpetusi üles riputada – aga teeme seda särgile! Kaks ühe hoobiga :)

Veel liiguvad veebipoodides igasugused tehniliste lahendustega särgid ringi. Pole näinud, aga kuulnud olen. Äkki hoopis kirjelduse asemel ka elusnäide külge panna. A la optilise illusiooni jaoks peegel jm vajalik (ärge seda näidet tõsiselt võtke, niisama sogan vett). Hind oleks sel variandil aga… krõbe.

(Aga nr 1 probleem on ikkagi raha, mida niigi napib. Ideid on jalaga segada.)

Lõppkokkuvõtteks poleks siia kaasatud ainult toredad teadlased, vaid ka ettevõtted (tootmine, müük), IT rahvas (et veebis olukorda valitseda), kunsti- ja moeinimesed (et särgid ikka värvilt ja lõikelt stiilsed oleksid) ning meedia (et maailm…ee… Eesti ka asjast kuuleks).

(Vabandust liiga ulmeliste ideede pärast :D )

]]>