Kuidas toimub alfa-lagunemine?

Läbi kumera ja tasapinnalise klaasplaadi vahele tekkiva valgust juhtides tekib huvitav valgusnähtus - Newtoni rõngad. Vaatame seda eksperimenti. 

Selle simulatsiooni abil saab endale paremini selgeks teha, kuidas ikkagi kirjeldatakse vesiniku aatomit erinevate füüsikaliste mudelite abil.

Laser on kahtlemata suurepärane leiutis. Samas ei kohta just tihti inimest, kes ka teaks, kuidas laser töötab või misasi see selline üleüldse on. Võtke uurida!

Kuidas maa käib ümber päikese ja kuu ümber maa.

Bernoulli palli oleme me ikka näinud. Aga loodusseaduseid on võimalik ka arvutile õpetada nii, et nad lõpuks ka inimesest osavamaks muutuvad.

Kui laserimpulss läheb läbi ümmarguse ava, siis võib jälgida huvitavat difraktsiooninähtust.

Õhust raskemad lennumasinad ei sündinud üleöö. Nende konstrueerimine ei olnud ka teab-mis lihtne ülesanne. Paljud ebaõnnestusid. Õnneks filmikaamerad neil aegadel juba töötasid päris korralikult.

Öeldakse, et põlemiseks on vaja hapnikku. Aga raketi mootori põlemise komponendid on kütuse sees olemas. Järeldus - selline mootor saab põleda ka vee all. Tõestust näeb selles videos.

Veel üks Täpe-tulemus - katsetus valesti ehitatud rakettautoga. Tõuge on, kiirendus tekib, aga protsess on kuidagi juhitamatu. Mis valesti läks?

Täpel proovisime ... ikka seesama pudeliraketilt filmimise asi. Näide nr 2 ...

Täpel proovisime veepudeliraketi külge kinnitatud videokaameraga kõrgeid vaateid filmida. Üks näide selle tegevuse tulemustest ... aeglustatuna.

Eriti pikkade juustega tehtud Van de Graafi eksperiment. Harilikult tulemus nii hea ei ole.

Asjad kukuvad, lähevad katki, põrkavad, ujuvad just nagu päriseluski. Täiitsa vahva mänguasi. Täitsa vahva õppeprogramm.

Helisignaale saab arvutiga kergesti uurida, kui Sul on mikrofon ja sobilik tarkvara. Siitkaudu on Sul võimalik selline programm alla laadida.

Lihtsaim aatom ja lihtsaim mudel kvantmehaanikas.

Kuidas tekib vikerkaar? Aga topelvikerkaar? Tüüpilised seletused jätavad siin paljugi lahtiseks.

Selles simulatsioonis visualiseeritakse üht kõige lihtsamat ülesannet kvantmehaanikas - ühedimensionaalset osakest potentsiaaliaugus. Aga võib vist nii väita, et kui saada aru sellest lihtsast ülesandest, siis ei valmista ka kogu ülejäänud kvantmehaanika enam ületamatut raskust.

Missuguste seaduspärasuste järgi liiguvad molekulid gaasides? Seda kirjeldab gaaside kineetiline teooria, mille uurimiseks on tehtud see simulatsioon siin.

On paar keerdu traati ning plekkpurk seal sees. Laseme läbi traadikeerdude väga tugeva voolu. See tekitab voolu ka plekkpurgis. Kui on kaks voolu, siis neid kandvatele elektrijuhtidele mõjub jõud, seda tugevam, mida tugevamad on voolud. Nii me lömastamegi selle purgi.

Mis ta siis ära ei ole ... võtame ühe kõrgepingeallika, veidikene balsapuud, veidi fooliumi, tükike traati ...

Kui te arvate, et elementaarosakesi võib jälgida vaid väga kallites seadmetes kusagil välismaal, siis muidugi ei ole see nii. Võib jälgida ka kodukamaral, isegi palja silmaga.

Aitab erinevaid laineid ruumis ette kujutada. Uurida saab interferentsi erinevate elementaarlainete vahel.

Difraktsioon, tsooniplaadid, hologrammid.

Selle video autor väidab, et tema teebki maailma suurimaid seebimulle. On küll suured. Aga äkki katsetaks natuke ja teeks suuremaid? Või hoopis ilusamaid?

Ka kosmoselaev lendab atmosfääris heli kiirusele lähedastel kiirustel, võib sobiva õhuniiskuse korral tekkida omapärane pilv, nagu ka näha selles videos.

Kui lennuk lendab heli kiirusele lähedastel kiirustel, võib sobiva õhuniiskuse korral lennuki ümber tekkida omapärane pilv, nagu ka näha selles videos.

Raputamine ei pruugi misiganes nõu sisu maksimaalselt segamini ajada. Selgub, et mõnikord võib raputamise tagajärjed olla hoopis vastupidised.

Kui rauatükk satub magnetvälja, siis mõjub sellele magnetjõud. Kui rauatükile antakse võimalust, siis liigub see magnetvälja tekitaja poole ... ja jääb sinna kinni. Aga kui tahaksime magnetjõudu rauatüki viskamiseks kasutada?

Ülijuhi kohal leviteerivaid magneteid võib näha paljudes videoeksperimentides. Aga siin näeme magnetit, mis "ripub" ülijuhi küljes sedavõrd kindlalt, et "pea alaspidi" keeramine loe talle midagi.

Selleks, et näha, kuidas helihark häält teeb peame kasutama kiirkaamerat. Kasutasime!

Jacobi redeliks nimetavad füüsikud suuri, ülespoole liikuvaid sädelahendusi tekitavat seadet. Aga kui tavaliselt mahub selline masin lauale, siis selles videos kasutatavad seadmed kindlasti ei mahuks. 

Kui elektronid juhist lahkuvad toimub midagi analoogilist, kui siis, kui jõel paadist välja hüppame - Sina liigud ühes suunas, paat teises.

Üks täitsa töötav plasmakõlari prototüüp, mis kindlasti on kõige ilusam, mis ma eales näinud olen.

Misajast küünlad laulavad? Ega laulagi, aga üks lahe füüsikaeksperiment annab sellel teemal ikkagi teha. Meil on vaja laulumasinat, raadiosageduspiirkonnas genereerivat kõrgepingeallikat ja loomulikult küünalt.

Valguse kiiruse lähedastel kiirustel liikuvatel kosmoselaevadel käivad kellad teisiti.

Gaasidel on kolm põhilist termodünaamilist parameetrit - rõhk, ruumala ja temperatuur. Isoprotsessid on sellised gaasi parameetrite muutused, kus üks neist parameetritest jääb konstantseks. Uurime täpsemalt.

Kui asetada kiire teele kitsas pilu, siis pilu taga tekkiv valgusväli difrageerub seda laiemaks, mida kitsam on pilu.

Kui valgustame kahte väga peenikest pilu (laseri)valgusega, siis pilude taga tekkiv valgusväli on kirjeldatav neilt kahelt pilult lähtuva valguse interferentsina.

Selles simulatsioonis uurime telesoobi (täpsemalt Kepleri teleskoobi) töötamispõhimõtet.

Peegeldumis- ja murdumisseadusest arusaamiseks peaks neid nähtusi uurima laineoptika lähenduses, kus valguse algkomponentideks on kiirte asemel tasalained. See simulatsioon annab selleks hea võimaluse.

Kuidas käitub laserikiir, kui see satub kahe keskkonna eralduspiirile, näiteks vette või klaasi?

Elektromagnetlained on ristlained. Kuidas seda endale ette kujutada? Saage tuttavaks, kõigi raadio-, valgus- jt elektromagnetlainete algkomponent: polariseeritud tasalaine.

Kuidas tekib kõige lihtsam elektromagnetiline võnkering?

Üldiselt saavad looduse poolt konstrueeritud elukad oma jäsemetega hakkama paremini kui need, keda inimene on konstrueerinud. Siiski, inimese sees on üks iseloomuomadus, mis paljusid puudujääke kompenseerib - visadus.

Kui üksteise külge ühendada mitu takistit, kondensaatorit ja pooli, mida näitaks siis voltmeeter ja ampermeeter?

Mõõtesillaga saab väga täpselt määrata takistite aktiivtakistuse väärtuseid. Kuidas? Sellest simulatsioonist saab teada.

Potentsiomeetri abil on võimalik jagada vooluallika pinget.

Simulatsioon paljude takistite ühendamisest vooluahelasse.

Ohmi seaduse simulatsioon.

Kuidas töötab elektrigeneraator? See arvutisimulatsioon seletab asja ära.

Alalisvoolu mootori arvutisimulatsioon

Arvutisimulatsioon magnetväljas paiknevale juhtmele mõjuva jõu kvalitatiivseks uurimiseks.

Uurime, missugune näeb välja vooluga sirgjuhtme magnetväli.

Missugune näeb välja sirge pösimagneti magnetväli. Arvutisimulatsioon.

Selles videos on kahte tüüpi asju, millest võiks aru saada - tuleks tähele panna, mida kõrgepinge teeb ja kuidas tegija end kaitseb. Nojah, tekib läbilöök ning mees ei saa viga, kuna on end elektrit juhtivasse mantlisse mässinud ... kuigi jah, oleme ausad, linnupuuri pähe panemine on üsna veider arusaamine ilusast riietumisest ... 

Kui te peaksite kunagi lennukist tohutu suure palli seljas alla kukkuma, siis on teil valida, kas püsida palli selja või lasta sellest lahti. Kuidas teie talitaksite?

Kui meil on kaks lainete punktallikat, olgu need siis helilained või misiganes sagedusega elektromagnetlained (valgus, raadiolained jne), kuidas toimub nende lainete liitumine.

Kuidas võiks endale ette kujutada helilainet torus või viles. Seisulaine pikilaine näitel.

Kui siduda kummipael seina külge ning seda siis otsast võngutada ja kui me ignoreerime gravitatsiooni, mis hakkaks toimuma?

Oleme kõik näinud, kuidas vees tekivad mullid. Mõned meist on ehk ka tähele pannud, et õlidest jms "paksemates" vedelikest on mulle palju keerulisem "välja saada". Aga kui on eriti paks, st eriti viskoosne vedelik? Siis võib mullidest lahti saamine osutuda naeruväärselt keeruliseks.

Olgu meil kaks üldjuhul erineva sagedusega sinusoidaalset võnkumist. Missuguse võnkumise saame , kui neid kaht liidame?

Sundvõnkumine on siis, kui keha või selle osa nihutatakse välise jõu mõjul. Selliselt võnkuv keha võib panna võnkuma ka temaga seotud (vastastikmõjus oleva) teise keha (keskkonna). Kui aga juhtub, et nende kahe keha (keskkonna) võnkeperioodid on ühesugused, võib tekkida resonants. 

Kui kaks pendlit on üksteisega vedru abil ühendatud, hakkab ühe liikumine teisest sõltuma (ja vastupidi). Sellist süsteemi on õpetlik jälgida.

Visuaalne simulatsioon Doppleri effektist. Kui auto sõidab kiiresti mööda, siis eemalduva auto hääl on justki madalam.

Kuidas mõjub kehadele vedelikes mõjuv üleslükkejõud vedeliku tihedusest ning keha parameetritest?

Kuidas sõnastatakse Kepleri teine seadus? Mida sellega õigupoolest silmas peetakse?

Mis on Kepleri esimene seadus? Kuidas näevad välja Päikesesüsteemi planeetide orbiidid? Missugused võivad üleüldse planeetide orbiidid olla?

Missugused jõud mõjuvad meile karussellil tiireldes? Kuidas need jõud sõltuvad karusselli pöörlemissagedusest, trossided pikkusest ja sõitja kaalust?

Koordinaadid, kiirus, kiirendus ja jõud ühtlasel ringjoonelisel liikumisel.

Hästi tuntud kuulikeste põrkumise eksperiment (Newtons Cradle) simuleeritud, ideaalsel juhul.

Kui kaks vankrit, autot või misiganes keha põrkuvad võib rääkida kahest erijuhust - elastsest ja mitteelastsest põrkest. Kuidas muutuvad kehade kiirused, impulsid ja kineetilised energiad ühel ja teisel juhul? 

Kui kaugele lendab mürsk (või misiganes viskekeha) ning kuidas lennukaugus sõltub algkiirusest, algkiiruse suunast ning algkoordinaatidest. Kuidas on suunatud jõu, kiiruse ja kiirenduse vektorid ning kuidas muutuvad potentsiaalne ja kineetiline energia lennu kestel.

Klots on kaldpinnal ning üle ploki on selle külge kinnitatud nöör, mille teises otsas on raskus. Kas ja kui kiiresti hakkab klots liikuma?

Missugused jõud mõjuvad kaldpinnal liikuvale klotsile?

Millal on kang tasakaalus ja millal ta ei ole seda. Proovi järgi, kas oled asjast õigesti aru saanud!

Jõud ja teepikkused plokksüsteemis.

Öeldakse, et iga jõu saab esitada mingisuguste teises suunas levivate jõudude kaudu. Kuidas täpselt see käib?

Jõuvektorite joonistamine kolme jõu tasakaalus. 

Kuidas muutuvad koordinaat, kiirus ja kiirendus konstantse kiirendusega liikumises.

On võimalik, et vesi ei imbu liiva sisse isegi siis, kui liiv on üleni veega kaetud. Mis imelik liiv see selline on ja kuidas seda tehakse?

Seisulained vibreerivas veeanumas moodustavad huvitavaid mustreid sõltuvalt vibratsiooni sagedusest.

Kuidas teha vedelikku, mis näpu puudutuse peale "ära külmub"?

Et mis kasu võiks olla füüsikast teatris?

Jah, hapukurk võib käituda nagu üks kollakas elektripirn. Kuidas?

Tetris on üks väga vana ja enam mitte väga populaarne mäng. Siin on asi veidi huvitavamaks tehtud, õigupoolest väiksemaks. Sest kogu mäng mahub ära 25*20 mikromeetrile.

Kui me paneme mikrolaineahju viinamarja, nii nagu siin videos näidatud ...

Kui panna vedelat lämmastikku pudelisse ja keerata siis punn peale ... jah, pudel läheb ilmtingimata lõhki. Ja päris suure pauguga.

Toiduga ei ole küll ilus mängida, aga kui te võtate piima, panete selle taldrikule koos mõne piisa toiduvärviga ning lisate veidi pesuvahendit, siis ...

Jällegi, gaasid kiirel paisumisel jahtuvad ning selles olev veeaur võib lihtsalt kondenseeruma hakata, moodustades ... udu.

Pea alaspidi pudel ei näe just nii välja, et sinna vesi ise sisse tahaks joosta, ega ju. Ometi, võtame appi trikid õhurõhuga ja ...

Lihtne asi, aga siiski - kuidas panna plekkpurk serva peale seisma? Või ei olegi see nii lihtne?

Vanal ajal, kui ihuramm oli praktiliselt ainus abivahend oma elu eest võitlemisel oli katapult väga kõva sõna. Tänapäeval tegeldakse nendega vabal ajal ja huvi pärast.

Me kõik mõõdame temperatuuri, selleks on olemas väga erineva kujuga termomeetreid. Aga mis see temperatuur õieti on?

Selgub, et enamik anumatest puruneksid suure raginaga kui nende sees ei oleks õhku mis tasakaalustab neile väljapoolt mõjuvat õhurõhku. Sest ühe plekkpurgi pindala tublisti üle saja ruutsentimeetri, seega surutakse seda purki jõugu mis vastab rohkem kui saja kilogrammise keha rõhumisele maapinnale. See on päris suur jõud.

Te teate Archimedese seadust, mille kohaselt vedelikus kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga? Aga kuidas on lood õhuookeanis?

Kui järgmisel korral kodus kuuma shokolaadi joote (mis on, teadagi, üks väga mõnus tegevus), siis ...

See on rohkem mõtteeksperiment. Kui pisikesed me ikkagi oleme ...

Kõik kehad liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui mitte ...

Kuuma pliidi peal veetilk ei püsi, veereb minema.

Veetilga kukkumine on kummastav ja ilus, kui suudad seda piisavalt tähelepanelikult vaadata ...

Kui kraan tilkuma jätta, siis, teadagi, kukuvad tilga alla, kaussi või kuhu iganes. Aga kui me "krutiksime" veidi oma valgustust, hakkaksid juhtuma hoopis veidrad asjad ...

Kui pumbata limonaadipudelisse rohkem õhku, kui sinna normaalrõhul mahub, siis korgi avades kehastub see süsteem rakettmootoriks.

Seebimullid võivad näida lihtsate asjadena, samas,  nende tekkimisel võib jälgida tervet hulka füüsikaliselt huvitavaid nähtusi. Tegelikult on õhukesed materjalikiled väga aktiivse uurimise all nii Eestis kui ka laias maailmas, sest kilede peale loodetakse näiteks terved arvutid mahutada...

Kõigil pöörlevatel asjadel on tung oma pöörlemistelje suunda säilitada ... ja mitte uppi lennata.

Kui vooluga juhe on magnetväljas ning kui see vool ei ole otse magnetvälja sihis, siis mõjub juhtmele jõud ... ja elektrimootorid hakkavad tööle.

Kui vooluga juhe on magnetväljas ning kui see vool ei ole otse magnetvälja sihis, siis mõjub juhtmele jõud ... ja elektrimootorid hakkavad tööle.

Leia üks karussell, kutsu sõbrad kaasa ja proovi järele.

Selgub, et vedel hapnik ... jääb magneti külge kinni. St hapnik on paramagneetiline.

Kas eile vihma sadas? Kui jah, siis kas vaatasite ikka tähelepanelikult, mis toimub?

Kui võtta vesi ja kartulitärklis ning segada need õiges kontsentratsioonis kokku, siis saame vedeliku .... mis nagu polegi vedelik ... kui seda kiiresti nügida.

Kui võtta vesi ja kartulitärklis ning segada need õiges kontsentratsioonis kokku, siis saame vedeliku .... mis nagu polegi vedelik. Kas kiired jalad päästavad?

Kui jätta soolvesi pikaks ajaks seisma võib teid tabada mõningane üllatus. Sest soolal on kalduvus klaasist "välja ronida". Milles asi.

Suurte suitsurõngaste tegemiseks ei pea olema võlur, tuleb lihtsalt võtta üks kast, üks käterätik ...

Laseriga tehakse tänapäeval tööstuses väga mitmeid operatsioone. Näiteks lõigatakse metallitahvleid tükkideks.

Laseritega saab teha palju häid ja vajalikke töid. Aga ka väikest vallatust ...

Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine. Elektriline läbilöök teravikult on elektrivool, nii et sädeme tekkimisel peavad laetud osakesed sädeme teravikult "maha hüppama". Ja teravik liigub siis Newtoni kolmanda seaduse põhjal vastassuunas?

Kardate äikest? Mobiiltelefon heliseb liiga sagedasti? Hämmastaval kombel aitab mõlema niisuguse häda vastu üks rohi - Faraday puur.

Tesla generaator (Tesla trafo), see ei ole põhimõtteliselt midagi muud, kui elektri-transformaator, mis töötab "teisipidi", kui see, millega me seinakontaktist oma mobiiltelefone või misiganes akusid laeme - pinge tehakse selle abil kõrgemaks. Kõrge pinge võib aga teatavasti teha "tulevärki".

Kõrgete pingete korral hakkab õhk ioniseeruma ja kuna ioonidele, kui laetud osakestele mõjub elektriväljas Coulomb'i jõud, hakkavad nad liikuma. Tekib ioontuul. Ioontuul võib tõugata ja tõsta. 

Me teame, et vesi kukub taevast alla tilkadena (vihmana). Mis hoiab veetilkasid koos? Mis seos on sellel kõigel maa gravitatsiooniväljaga?

Pindpinevusjõudude olemuse demonstreerimiseks saab teha väga mitmesuguseidi eksperimente. Üks lihtsamaid nende hulgast näitab, et ka rauast tehtud kirjaklamber võib veel ujuda. Aga mitte siis, kui sinna sisse veidi nõudepesuvahendit pritsida.

Kui visada Mentose komm dieet-coca purki või pudelisse, tekib üsna tormiline reaktsioon ning väga suur osa sellest joogist lahkub pudelist. Siin videos on niisugusele nähtusele antud üsnagi ilmekas illustratsioon.

On musttuhat arvutimängu, mis simuleerivad reaalset maailma. Et selliseid mänge luua, selleks peab tundma füüsikat.

Selles videos on mehaanikat, aga see on inglise keeles ning polegi ehk kõige tähtsam. Aga vaadake, kuidas arvuti on õpetatud aru saama lektori joonistamisest!

Niisamuti, kui hõljukid võivad püsida õhkpadjal, saavad ka kivid veereda veepadjal. Sellise süsteemi ehitamine nõuab küll omajagu hoolt, aga mitmel pool maailmas on neid rahvale silmarõõmuks üles seatud.

Kui juhtub piisavalt palju aega olema, saab lihtsate vahenditega teha hämmastavaid asju.

Õige vastus on - mitte ühtegi. Me räägime siin veel ühtedest väga omapärastest ja perspektiivikatest materjalidest, mille abil teadlased ja insenerid loodavad luua masinaid, mis ei mürise ega kolise, vaid lihtsalt liiguvad.